Vinni spordikompleksis täna algav korvpallilaager, Erkmaa suvekursus jõuab ümmarguse tähiseni: talendikatele noormängijatele mõeldud treeninglaager toimub kümnendat aastat.
Selle aja jooksul on Lääne-Viru maakonnas 2012. aastal alguse saanud ettevõtmine pakkunud korvpalluriks saamisest unistanud ja praeguseks juba paljude valitud teed sammuvate mängumeestele ainulaadse väljundi harjutada ning jääda silma välisklubide treeneritele.
Korvpallitreener Aivo Erkmaa algatatud suvekursust võib häbenemata nimetada edulooks, sest kuidas teisiti hinnata tõsiasja, et sealt on saanud abijõudu nii Eesti rahvuskoondis, mitmed Euroopa korvpalliklubid kui ka USA tudengiliiga NCAA, rääkimata Eesti meistrisarja meeskondadest.
Korvpallisõpradele ei ole enam ammu vaja tutvustada nimesid Henri Drell või Kaspar Treier. Need noored mehed on tänaseks kinnitanud kanda ja teenivad pallimänguga leiba Itaalia kõrgliiga klubides. Ent mängumehi on teisigi.
Huvitav on märkida, et ajal, mil 2012. aastal madistas laagris esimene aastakäik (1997), olid tänavusel suvekursusel osalevad nooremad poisid alles nelja-aastased.
Esimese pääsukesena 2013. aastal Itaalia kõrgliiga klubi Reggio Emilia noortesüsteemiga liitunud ja tänaseks kaheksa aastat saapamaal rassinud keskmängija Arnold Mitt meenutab: «Tegin otsa lahti. Sellest kõik algaski. Kindlasti on Aivo Erkmaal selles oluline roll. See oli Eesti korvpallis uus stiil või millega uue rajamine. Ilma temata poleks midagi toimunud ja kõik oleks jäänud samamoodi, nagu see on olnud viimastel aastatel Eesti korvpallis.» Mitt märkis, et võrreldes teiste rahvuskaaslastega, kes on hiljem Itaaliasse siirdunud, kulges sisseelamine tema jaoks keeruliselt. 15-aastasena kodunt eemale sattunud pallur tundis sageli koduigatsust, mida aitasid leevendada vanemate sagedased külaskäigud.
«Trennis sain keelest aru, aga selleks, et hakata väljaspool treeninguid meeskonnakaaslastega hästi itaalia keeles rääkima, läks umbes kaks aastat,» kõneleb ta. Keskmängija märgib samas, et mingit aukartust ega hirmu ta võõrsile minnes ei tundnud. «Selles mõttes oli kõik huvitav, et sain välismaale. Uus riik ja kõik tore. Pealegi oli augustis või septembri alguses, mil sinna läksin, ilm soe,» tähendab ta. Lõppenud hooajal tugevdas vägilase mõõtu (207 cm – toim) eestlane Itaalia tugevuselt teise liiga meeskonna Chieti korvialust. Tiim tagas hoolimata koroonaviirusest põhjustatud sekeldustest pääsu play-off-mängudele. Oma taseme poolest ei jää aga Itaalia esiliiga alla Eesti meistrisarjale, vaid on sellest pigem tugevam.
Praegu on 23-aastane Mitt korvpalli mõistes Itaalias kohalik mängija, kelle jaoks töökoha leidmine suurt probleemi ei valmista. Ta nimetab, et kui kõrgliigas võib tiimi kuuluda viis ja esiliigas kaks välismaalast, siis teise liiga meeskondades ainult itaallased ongi. «Mina mängin loomulikult itaallasena. See aitab meeskondadesse paremini sisse saada. Välismängijatest võetakse reeglina neid, kes on väga kõvad ja suudavad vajaliku positsiooni täita,» lausub Mitt. Ta lisab, et kuigi pole siiani klubita jäänud, muutub konkurents aasta aastalt isegi keskmängijate seas tugevamaks.
Erkmaa: andekad vajavad konkurentsi Erkmaa suvekursusel osalejatele soovitab Mitt anda endast maksimum. «Tuleb ennast näidata ja anda parim, aga mitte üle mõelda. Elus mängib väga suurt rolli see, kui oled õigel ajal õiges kohas. Tänu sellele võibki silma jääda,» ütleb ta. «Korvpall on toonud mu ellu inimesi, kellelt olen palju õppinud ja kes on avardanud minu silmaringi,» räägib kodumaal uusi talente avastav treener Erkmaa. Suvekursuse ellukutsuja peamine eesmärk on oma sõnul olnud alati pakkuda kvaliteetset korvpallialast treeningõpet. Selle käigus andekate mängijate leidmine on tekitanud temas positiivset pinget ja aidanud ületada (riigi)piire, sarnaselt juhendaja käe alt sirgunud palluritega. «Hästi ettevalmistatud mängijad ja võistkonnad on hinnang tehtud tööle,» tõdeb Erkmaa.
Juhendaja märgib, et Eestis ei napi võimekaid noori, vaid nad vajavad treenimist konkurentsi pakkuvates tingimustes. «Eestis on võimalused selleks piiratud, et talendikad saaks koos treenida või mängida. Selleks, et noorkorvpallurid oleksid pidevas arengus, on vaja mitmekülgset ettevalmistust, mida pakub eri treenerite juhendamisel ja eri kaaslastega harjutamine,» räägib ta. Ühe suvise nädala vältel toimuv Erkmaa suvekursus, kuhu pääseb üksnes korraldajate kutsel, on osalejate jaoks samal ajal proovikivi ja motivaator.
«Püüame pakkuda noormängijatele osakest tulevasest profikorvpalluri elust,» märgib Erkmaa. Laagri õnnestumisele aitavad kaasa konkurents treeningutel ning nõudlikud ja mitmekülgsed treenerid. Viimased jälgivad, kuidas hoolealused saavad hakkama nii väljakul kui ka väljaspool palliplatsi, milline on nende iseloom ja kehakeel. Kõike selleks, et hinnata nende tulevikuväljavaateid.
Erkmaa suvekursus
Korvpallilaagrit teatakse eelkõige seetõttu, et see on osutunud heaks hüppelauaks välismaale mängima siirduda soovijatele.
Üheksa aasta jooksul on Erkmaa suvekursuse kaudu välismaale siirdunud mängijatest 20 noore vanus olnud 14–15 eluaastat.
Senise üheksa aasta jooksul on laagris osalenud 227 noormängijat Eestist, Leedust, Lätist, Soomest, Islandilt, Itaaliast, Belgiast ja Inglismaalt.
Välismaistest juhendajatest annavad tänavu Erkmaa suvekursuse õnnestumisse panuse Itaalia klubide Bologna Fortitudo, La Pallacanestro Avellino ja Siena Mens Sana korvpalliakadeemia treenerid.
Kodumaistest treeneritest õpetavad noori Aivo Erkmaa (Tallinna Spordiakadeemia Kalev), Märt Raam (Saku KK) ja üldkehalise ettevalmistuse treener Aigar Kukk.
Erkmaa võtab suvekursuse eesmärgi kokku nii: «Korraldajatena on meil selge soov, et laagri lõpuks oleksid poisid paremad kui tulles. Tahame näha, et oleme suutnud neile pakkuda uusi teadmisi ja oskusi ning selle tulemusena tõstnud nende motivatsiooni ja usku, et kõik on võimalik, kui endaga tööd teha ja vaeva näha.» Kui esimesel suvekursusel juhendas Erkmaa noori koos füüsilise ettevalmistuse treeneri Peep Pälliga kahekesi, siis aastate möödudes on seltskond järjepidevalt kasvanud. Kodumaiste treenerite kõrval on tõusnud järjest piiritaguste juhendajate osakaal. Erkmaa kinnitab, et osalejad soovivad vaheldust, mistõttu on seni enam kui poolesajast eri treenerist Eestist kaasatud kümme. Välistreenereid on käinud Lääne-Virumaal tarkust jagamas arvukamalt Itaaliast, samuti Saksamaalt, Leedust ja USAst.
Artikli kirjutas Margus Martin.
